Lõpetasin oma illegaalsed ja tulutud tööotsingud Perthis ja otsustasin viimaseAustraalia kuu küll rahatult, aga seda lõbusamalt veeta. Jõulude ajal pakin taas koti ning 26. detsembril alustan teekonda lõunasse ja sealt edasi Melbourne’i poole. Reisiseltsilisteks on noor saksa paar, kes juba suuremale osale Austraaliast ringi peale on teinud ning hosteli teadetetahvlil edasiseks kaaslasi otsisid. Meiega liitub ka keegi soome sõdurpoiss, kellega ma veel kohtunud ei ole. Sakslastega kohtusime Perthi suure jõulukuuse all ja usun, et sellest tuleb üks vahva reis. Sõbralikud, reisihimulised inimesed.
Siia jääb maha mu itaala perekond. Homme pühitseme jõule rikkaliku lõunasöögiga meie ümmarguse laua ümber. Minu armas Filippo, perekonnapea Roberto, Dario ning tema tädi ja onu, kes Itaaliast külas on. Suur itaalia pere. Kui vaidluseks läheb, tõusevad hääled taevani. Mina hoian sel ajal tagasihoidlikult kõrvale, mis pole ka sugugi raske, sest sellistel hetkedel minnakse otsekohe itaalia keele peale üle. Lugedes ma üht-teist küll saan aru itaalia keelest, kuid kõnes... Paistab, et see harjutamisaeg sai ka nüüd otsa. Dario tädi vist arvab, et ma saan itaalia keelest aru. Vahel vaatab ta otse mulle otsa ja räägib midagi. Mõnest saan ju aru ka, kontekstist ja nii. Vahel aga sekkun nende vestlusse mingi hoopis teise teemaga. Üldiselt on meil inglise-itaalia segu.
Lisaks suurtele vaidlustele on meil ka suured õhtusöögid. No mitte küll alati rikkalikud, aga kui juba pool perest ümber laua on, ongi seltskond. Ja isegi lihtne itaalia toit on ju võrratu, sinna juurde kohalikku veini...
Õhtud mööduvad vaikselt kanepivinas filme vaadates. Vahel hakkavad Roberto ja Dario arutama, kuidas oma restoraniäri püsti panna. Viimati jäi valik teemaja peale: kahekümnesendist teepakki saab müüa neljadollarilise aurava tassitäe teena. Sellist katet toidule on raske saada. Roberto (passi järgi küll Robert, aga mis sa siin itaalaste keskel ära teed) on meist ainus, kel ehk ka plaanid püsivamalt paika jääda. Kümme aastat elas ta Londonis, siis sai küll. Austraalias on ta residendiviisaga. Tahab leida kena ozi tüdruku ja elu paika seada. Usun, et ta oma restoraniplaanid ka ellu viib. Jään tema algatusel ellu seatud pühapäevaseid õhtusööke sooja südamega meenutama. Nagu ka kogu ülejäänud elu siin.
Olen siin armastanud ja olnud armastatud. See kõik jääb soojalt hinge.
Kauneid lumiseid jõule ja kuumi südameid talvekülmust peletama!
* * *
Tai ja Kamboža pildid panin ka netti üles:
http://picasaweb.google.com/tene.hook/AasiaMotisklusedTai#
http://picasaweb.google.com/tene.hook/AasiaMotisklusedKambodza#
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Aitähh jällegi jagamast oma elu ja maailma. Aga... soovin, et su kirjad oleksid pisut pikemad, loen siin ja su read loovad kujutluspilte mu silme ette. Oleks tore kui sul oleks viitsimist ka kirjeldusi sisse panna ja mõne lõigu peal pikemalt peatuda. Saan küll täiesti aru, et see on rohkem su päeviku moodi blogi, aga loodan, et mu vahemärkus ergutab sind ka pisut heietama ja mõtisklema ja kaevuma jne. Iseasi kas sa seda jagada tahad. Mina lugeda tahaks küll :) Ja ära karda kirjanduslikuks muutuda, mitte iga nina oskab kirjatada nii et inimesed õhinaga loevad ja järge ootavad, nii et palun lase käia ;)
See inglise keele keskkonnas elamine on mu eesti keele grammatika ära nullinud - ei pane kirjutades tähelegi, et märgid puuduvad.
See viimane viga oli mul küljes juba Eestis olles...
Postita kommentaar