Ma olen päris rahuldamatu. Alles see oli, kui õhkasin, et saaks vaid teha ükskõik mis tööd... Nüüd on mul võimalus seda tööd teha. Eile oli mul proovipäev väikeses rannaäärses kohvikus. Töö sama, mis oli eelmises kohas – laudade vahet jooksmine, jookide ja võileibade valmistamine, nõudepesu ja mis kõik veel –, koht väiksem ja mitte nii kena. Töötajad vahva kamp valdavalt rändureid. Palk veidi väiksem kui suvel, kuid parem kui mu tollastel esimestel nädalatel.
No ja mis siis nuriseda? Halb tunne on selle koha suhtes. Miskipärast on kõik töötajad olnud seal vaid mõne nädala. Ja külastajad jätavad pooled kohvid alles. Peamisi asju on, et ma tahaks midagi muud, tööd, kus ma saaksin midagi uut õppida: kööki, baari, lauateenindusega restorani (ehk jäetaks tippi ka :P).
Igatahes luges omanik-juhataja mulle täna hommikul tõsiselt sõnad peale, et ta tahab ainult tõeliselt pühendunud töötajaid, koolivaheajad ja kiire aeg tulemas, ta ei taha inimesi asjata välja koolitada. Mis on täiesti arusaadav, aga ma lihtsalt ei saanud seda pühendumust talle täna hommikul anda. Niisiis pean homme otsustama. Homme on mul intervjuu ühes suuremas kohalikus kuurortis tööks restoranis või baaris. Vaatab, kuidas seal läheb. Ühtegi head sõna selle kuurorti tööpoliitika kohta pole kuulnud. Vaid hoopis veidi skeptiline olen. Hahaa.
Ja tegelikult pakuti veel üht kohta. Tööle restorani-baari, kuurortisse, mis asub pärapõrgus ehk Weipas Yorki poolsaare üsna tipus. Oeh, sinna ka ei lähe. Liiga hirmutav tundus. Ja siin hakkasid mingid otsad paistma.
Ma tean, ma ei meeldi endale ka.
Ja mu parim tööpäev oli pühapäeval pitsa eest :) Võtsin tellimusi vastu ja lõikusin pitsasid ja pesin nõusid ja olin lihtsalt ilus. Üks iirlane hostelist töötab seal ja kutsus, et kes tahaks tulla. Tal igav. Mul oli ka :P
Ja igatsen oma õde, kes mulle vahel sõnu peale loeks ja lohutaks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar