Vaba paev

Millegiparast on ikka nii, et kui muidu on paevad kuumad ja paikselised, siis minu vaba paev - kord nadalas - on hall ja k6ledav6itu. Mis moneti on ehk ka hea, sest paikselised paevad on siin ikka liiga kuumad, higi voolab, sormed punsuvad ja ise ei jaksa sammugi astuda. Motlesin minna labi metsa otse teisele kaldale. Kogu ala on rahvuspark, mul oli ka mingi algeline kaart, mille jargi otsustasin, et radasid on kull ja saab tehtud. Enne veel poest labi ja kerge louna kaasa - leidsin hiljuti uhe eriti hea leiva, paksult lina-, paevalille- ja mooniseemneid tais, aga muidu selline kerge ja ohuline, mm.
Muidugi tuli valja, et vahemalt sealt kohast, kust ma uritasin, mingeid teid labi ei lainud. Noh, aga ega muidu ekslemine ju ka paha ei tee, vahemalt uks kohake siin on mulle jalle selge, mitmelt poolt labi uuritud ja siis ikkagi suure tee peale ja taas kord Tomaree kunka otsa, mis on korgeim magi siin ja otse poolsaare tipus, koht, kus ma kunagi ka delfiine nagin, seni esimest ja viimast korda vabas looduses. Seekord neid kull ei olnud. See-eest on mul seal korvaline rada, kuhu turistid tavaliselt ara ei eksi, istusin seal kivi peal ja hakkasin oma jarjekordse raamatu jarjekordset peatukki kirjutama. Eh, maletate voib-olla mu plaani rannaku ajal ka raamatut kirjutada. No eriti ladusalt see ei ole lainud, eriti mitte kogu aeg tootades, aga muidu on ka uldiselt liialt muudki tegemist olnud. Tana nautisin, kuni tintekas, kurivaim, tuhjaks sai. Nuud ootan jargmist vaba paeva.