Cafe on the Bay

Paistab, et tana olen kirjutamistujus, igatahes motlesin kirjutada lisaloo oma t66st sadamakohvikus. Kohvkust olen ma vist juba kirjutanud, selline kaunis kohake otse veepiiril keset koige suuremat sagimist, nii et rahvast jagub isegi parast suuremate puhade loppu. Terry, uks kahest kokast ja mu praegune majakaaslane, kirjeldas sealset olukorda usna tabavalt nii, et koigile meeldib seal tootada, aga kellelegi ei meeldi omanikud.
Omanikeks on uks tommut verd Alex, kuuldavasti Gruusiast voi gruusia verd, ma paris ei tea, ja tema noor kaasa Kate, kes on Sydneyst parit. Usna toredad inimesed.Puhade ajal, kui meeletult kiire oli, kaisid abiks ka Kate'i vanemad, kes olid hasti muhedad. Aga toesti, kui puhade meeletu kiire on moodas, on neist kohvikus - mis tegelikult on kull palju enamat kui kohvik, selline restoranim66tu kohvik, sest korralikku sooki saab alates poole seitsmest hommikul kuni uheksani ohtul, vahepeal kolmest kuueni on paus - rohkem tuli kui kasu. Onneks ei ole nad enam ka kogu aeg kohal. Miks neist rohkem tuli kui kasu on, selles on kaks poolt.
Uhest kuljest see, et kui tootajad teevad koike alates kassas tellimuste votmisest, jookide-sookide ettevalmistamisest - nagu muffinite ja voileibade soojendamine ja kookide taldrikutele panek ja kaunistamine, piimakokteilide, smuutide ja muude kulmade jookide tegemine -, toitude ettekandmisest, laudade koristamisest, muidu koristamisest kliendidega suhtlemise ja hea tuju uleval hoidmeseni valja, siis, kui Kate voi Alex on tool, tead, et pool inimest on puudu. Kui Kate on kassas voi kohvi valmistamas, siis just seda ta teeb ja koige ulejaanuga pead ise ise hakkama saama. Teine pool on see, et nad kipuvad kamandama. Alex arritub usna kergelt ja seda mitte ainult tootajate, vaid ka klientide peale. Vahel on suisa piinlik. Sel ajal puuavad koik mujal tegemist leida. Siis on ta jalle r66mus ja vahel viskab naljagi. Kui Kate kohvi valmistab ja kedagi teist parasjagu leti taga pole, siis ei pea ta naiteks paljuks jalutada kooki, et paluda Rebeccat, kes seal mahlade jaoks apelsine koorib, kassasse tellimust votma tulla. Voi laheb Alex kooki "appi" kiirel ajal. Siis on Terry, kes muidu naerab kogu aeg laginal, nii et teises saali otsas on kuulda, naost sunge ja ara vajunud. Mis mind omakorda nii naerma ajab ja ma talle labi k99giluugi nagusid teen, kui Alex ei nae. Kohvik on avatud olnud umbes kolm kuud, mina olen seal tootanud uhe kuu ja olen uks kauem olnutest. Algusaegadest on vaid kokad. Kahtlen kui kaua kohvik niimoodi vastu peab.
Muidu aga sujub elu kohvikus enamasti naeru ja laulu saatel. Noh tegelikulkt kull paistavad koik sellest meeletust jooksmisest veidi vasima hakkavat, pole jouludest saati hoo ega hoobi vahet olnud. Aga siis puuame uksteist elule turgutada. Meil on seal paar tudrukut ja moned poisid, kellest voiks elu parima tiimi teha. Geoff "keedab" kohvi ja hoiab hommikupoolikuti kogu kohvikul silma peal. Temaga koos oleme viimasel paaril nadalal hommikuti poole seitsmest kohvikut avanud. Kui alustasin siin tood, pagan, see poiss flirtis minuga armutult, aga see oli muidugi tore. Lisas elule sartsu, voiks nii oelda. Nuud oleme lihtsalt sobralikud, tema toenaoliselt parast seda, kui sai teada, kui vana ma olen, ja mina parast seda, kui sain teada, et tal on missis kodus. Et tema on 21, sain teada alles paar paeva tagasi, enne motlesin lihtsalt, et tal on lapsikud sobrad.
Siis on Roby, 22, alati sagris juustega kutt, kes on alati heas tujus, kellel on alati mitu asja korraga kasil ja seega mitte just alati perfektselt tehtud, aga alati on tal su jaoks sobralik muks voi halb nali. Kui tal vaba paev on, oleme alati hadas, sest keegi ei tee bin run'i ehk ei vii prygikaste valja, kui ta aga seda teeb parasjagu, saab ta jalle igalt poolt, et tavaparase toorutmi sassi ajab.
Veel on Lucy, 17, kohe 18, kellel on koige valgemad hambad, mida ma nainud olen, ja lai naeratus. Hasti sobralik, parasjagu jutukas ja teeb oigeid asju ja hasti. (On uks tudruk tool, kes muidu on paris ok ja teeb paris hasti seda, mida ta parasjagu teeb, aga enamasti teeb ta lihtsalt valesid asju voi pigem oigeid asju aga valael ajal, naiteks keerab nuge-kahvleid salvratikutesse ajal, kui lauad lausa karjuvad koristamise jarele ja klientidel kuskile istuda ei ole, voi puhastab seinu, kui meil uhtegi puhast tassi ei ole.) Ja suur osa Lucy suguvosast kannab samuti nime Hook, ta ise kull kahjuks mitte.
Ja Heather, 22, vaikne ja malbe tydruk, aga kui ta parastlounal toole jouab, saavad otsekohe koik asjad, milleks meil varem aega ei olnud, tehtud enne, kui sa silmagi pilgutada jouad. Mustade noude virn k99gis, mille kahanemiseks sa arvasid tunde kuluvat, on kadunud viie minutiga. Ma veel ei ole tema saladusele jalile saanud. Oma vaiksel moel on ta igal pool ja koik on joones. Selle juures on ta muhe ja sobralik, koigile jagub lahkeid sonu. Ta on kohusetundlik kristlane, pyhapaevahommikuti kirikus ja leeris kaib ka. Ta on mu suuremaid lemmikuid ja eeskuju siin.
Sellega on minu A-tiimiga uhel pool. Ei siiski mitte, peaaegu oleksin unustanud Johni. On teine noor poiss, ei tea, kas 17 on tais, aga tal on kohvikupidamine kui veres. Kui ta on kohal, void rahumeeli usaldada, et lauad on puhtad, noud pestud, toidud ette kantud, ise void korraks kaed ryppe lasta ;) Kahjuks jatab tema meid juba homme maha ja kolib perega teisele poole mannert Perthi.
Ja k99k on super. Terry, mu praegune majakaaslane, ja Stacey. Nemad ka ainsad, kes seal algusest peale tootanud ja koiki rapaseid saladusi teavad... Sellised lustakad ja vigurit tais ja veidi ropu suuga ka, seda kyll enamasti vaid siis, kui nad kokku juhtuvad saama.
No eks on selliseid ka, kellega mu keemia nii hasti ei sobi, aga sobralikult saame labi koik.
Ma armastan oma varahommikusi tooleminekuid mooda ranna22rset rada. Tapselt paras kakskymmend minutit. Eriti ha on poole seitsmeks minna, seitsmeks minnes tuleb juba soiduteed uletades autode jarel oodata. Veel hiljem laheb juba palavaks. Kymneks minnes oled teekonna lopus taitsa vohmal. Kojutulek on ka raskem, nagu oleks laval higistanud. Samas kerge suplusparast tood korvab selle taiega. Kuid paistabm, et hakkan siin liialt ara harjuma hea eluga, enam iga hetk ei viitsigi merre minna, kui voimalus.
Ja jooksmine pole veel hakanud polvedele, vastuseks uhe innuka lugeja kysimusele, mine tea, vanaduses ehk hakkab tunda andma. Ja jah, olen pidevalt tobine, arvatavasti meie konditsioneerist ja kylmkapi vahet jooksmisest. K9hin ja hommikuti pole haalt. Parast vaba paeva oli taas paris hea, aga jargmise t99paeva ohtuks hakkasin jalle kohima.

Vaba paev

Millegiparast on ikka nii, et kui muidu on paevad kuumad ja paikselised, siis minu vaba paev - kord nadalas - on hall ja k6ledav6itu. Mis moneti on ehk ka hea, sest paikselised paevad on siin ikka liiga kuumad, higi voolab, sormed punsuvad ja ise ei jaksa sammugi astuda. Motlesin minna labi metsa otse teisele kaldale. Kogu ala on rahvuspark, mul oli ka mingi algeline kaart, mille jargi otsustasin, et radasid on kull ja saab tehtud. Enne veel poest labi ja kerge louna kaasa - leidsin hiljuti uhe eriti hea leiva, paksult lina-, paevalille- ja mooniseemneid tais, aga muidu selline kerge ja ohuline, mm.
Muidugi tuli valja, et vahemalt sealt kohast, kust ma uritasin, mingeid teid labi ei lainud. Noh, aga ega muidu ekslemine ju ka paha ei tee, vahemalt uks kohake siin on mulle jalle selge, mitmelt poolt labi uuritud ja siis ikkagi suure tee peale ja taas kord Tomaree kunka otsa, mis on korgeim magi siin ja otse poolsaare tipus, koht, kus ma kunagi ka delfiine nagin, seni esimest ja viimast korda vabas looduses. Seekord neid kull ei olnud. See-eest on mul seal korvaline rada, kuhu turistid tavaliselt ara ei eksi, istusin seal kivi peal ja hakkasin oma jarjekordse raamatu jarjekordset peatukki kirjutama. Eh, maletate voib-olla mu plaani rannaku ajal ka raamatut kirjutada. No eriti ladusalt see ei ole lainud, eriti mitte kogu aeg tootades, aga muidu on ka uldiselt liialt muudki tegemist olnud. Tana nautisin, kuni tintekas, kurivaim, tuhjaks sai. Nuud ootan jargmist vaba paeva.

Kuidas ma siin kodu otsin

Täna on viimaks kõik jälle hästi ja õhtuks olen taas kindla katuse all, loodetavasti kauemaks nüüd. Veidi mu seiklustest vahepeal. Lahkusin hostelist jõulude ajal, sest siin olid kõik kohad kinni juba. Noh ja ausalt öeldes ei sobi hosteli elu tööeluga hästi kokku ka, teised on ikkagi puhkamas ja on tunne, et ei viitsi enam rääkida tere, kust sa tuleb, kuhu lähed, mida teinud oled juttu. Niisiis võttis üks töökaaslane, Terry nimeks (isegi pilt temast peaks kuskil netiavarustes mul üleval olema), mu oma hõlma alla. Veidi tegi ta küll pättust, sest ta ise üürib tuba ja omanik oma pojaga oli lihtsalt puhkamas, niisiis elasin ma nädala seal. Oh see oli mõnus aeg. Paras paarkümmend minutit mereäärt pidi jalutust tööle. Oma köök ja hea seltskond. Sealt ma lahkusin teisel jaanuaril, kui pererahvas koju hakkas tulema. Noh, takkajärgi halvim otsus, mis ma teha sain. Igatahes kolisin ma ühe teise töökaaslase ameeriklase Aaroni juurde, kes üüris ise kolme magamistoa ja hiiglasuure terrassiga korterit kesklinnas, vaatega merele. No see oleks päris tore, kui vaid elanik normaalne oleks olnud. Ma olin ette veidi murelik, sest Aaron tundus arrogantne, selline, et just teama teab kõike kõige paremini jne, kohviku juhataja või umbes nii oli ta amet. Naine oli ta paar kuud tagasi maha jätnud, sõpru tal ei olnud, eelmised korterikaaslased olid lahkunud, jättes paari kuu üüri maksmata, oeh, aga ma olen nii sinisilmne, et mõtlesin, et palju me ikka kokku puutume, ma töötan hommikuti, ta õhtuti. Saab hakkama, mul on tuba vaja, tal üle... No tegelt ei saanud hakkama. Sama päeva õhtul, kui ma sisse kolisin, lahkus ta tüliga töölt, niisiis oli ta pidevalt kodus, jõi, suitsetas kanepit, maja oli paras segadus, pudeleid ja musti nõusid täis. Ja ma ei saanud oma võtit, küll oli ta täis, siis oli laupäev ja põhapäev ja siis ühel õhtul ma lihtsalt ei saanud tuppa. Kodus teda polnud, telefonile ei vastanud. Algul olin pahane, siis mures, et äkki on üledoosi võtnud või midagi, veetsin õhtu rannas, ööseks võttis Terry jälle mu oma hõlma alla, ta on mu kaitseingel siin. Ja hommikul sain sõnumi, et mul on väga kahju, aga olin Newcastle'is ja unustasin telefoni koju. Noh, tuli välja, et ta polnudki surnud, vaid lihtsalt 'asshole'. Isegi nutsin tol ukse taha jäetud õhtul, vist esimest korda siin, peamiselt sellepärast, et meenus, kui nõme on elada koos joodikuga, kellele sa kunagi loota ei saa. igatahes kolisin samal õhtul välja. Pärast seda olen elanud paar õhtut ühes kohas siis hostelis, siis olin ühe öö ja vaba päeva Newcastle's, mis on Tallinna mõõtu linn veidi lõuna poole. Siis jälle hostelis. Nii kurnas see viimane nädal mu täiesti ära, oli lootusi kuskile saada, siis jälle kadusid need ära. Raske igatahes. Praegu olen veel hostelis, võtsin oma koti ja käisin esimest korda siinses basseinis ujumas ja paistab, et tee viib mu jälle tagasi esimesse kohta, kus jõulude ajal olin :) Ehk sujub kõik hästi, mahume kõik majja ära ega hakka üksteisele närvidele käima.
Nii palju mu koduotsimisest. Lähen nüüd ja püüan mitte viimasest bussist maha jääda. Lehva!

Elus-terve

Hei-hei! Ikka elus ja terve olen ja suured tänud kõigile igast sorti õnnesoovide ja tervituste eest. Hostelist kolisin jõululapäeval välja ega ole netti sest saati sattunud, linnas on muudki põnevat õhtuti pärast tööd teha :P Kohvikus pea iga päev ja pikad päevad, alustan seitsmest hommikul, pärast ujuma ja siis õlut jooma :P Ja magama, kuigi ööd kipuvad lühikeseks jääma, sest teised ümberringi paganad saavad hommikul magada ega vaevu sugugi kümnest voodi minema, ega magi saa siis. Elu on segane olnud, kortereis olen vahetanud tihedamini kui sokke (eriti arvestades, et ma siin ainult plätudega käin). Olen kohanud erakordselt toredaid inimesi ja ka m'nd sellist, kelle kohta on paras öelda asshole. Noh igav ei ole. Vbl võtan end ükspäev kokku ja kirjutan lähemalt, praegu kukun voodisse.