Kuidas ma siin tood otsin

Kuulsin kurtmist, et ma ei kirjuta siia piisavalt sageli. Hm. Nojah, eks osalt on asi olnud selles, et ma ei tea, mis olema saab, ja siis ei ole tahtnud teile naidata, et ma selline tuulelipp olen, et meeleolud just nii, kust poolt tuul puhub. Monikord olen ma ulevoolavalt heas tujus, kindel, et jaan siia Post Macquariesse moneks kuuks paigale, siis jalle olen tujutu, miski siin ei sobi ja kibelen minema. Nuud jalle ei tea. Otsin tood. Alustasin ajalehekuulutustest ja saatsin reedel mone Cv, helistasin monda kohta, mis tore tundus, tuhlasin internetis. Olen vaadanud ettekandja voi koogiabilise kohta peamiselt. Siis ukspaev kaisin linnapeal ukselt uksele koputamas ja CVsid jatmas. Seni on ainus tulemus kataloogide jagamine majade uste taha, tellimuste votmine ja kauba katteviimine, 20 protsenti tulust oleks minu. Selle jatsin tegelt korvale, selleks ajaks kui tulu jagamiseks laheb voin siit juba lainud olla kui paris tood ei saa.
No ja siis teistel paevadel olen internetis kolanud mujal tood otsides. Chris, mu voorustaja, soovitas uurida Whitsunday saari, turistikoht mooda idarannikut ules pohja minna, et seal hotellides hulgaliselt kohti saada. No tegelt nii roosiline pole. Interneti kaudu ei leidnud suurt midagi sinna ja helistades uhte kohalikku toovahendusfirmasse, arvati sealt, et ega pole eriti seal tookohti praegu, lisaks linn randureid tais, kes kohta otsivad, et kui siis peaksin sinna kohale minema. Tubli paar tuhat kilomeetrit ehku peale. Teisena otsisin, et farmitoid ikka ju peaks olema. No internetis vahemasti kuulutatakse selliseid, kus tahetakse traktoriste voi muude masinate juhte ja peab olema oma transport, et kuskile kohale jouda.
Tasmaania farmitoovahenduse firmast arvati usna lootusetu seal tood saada, kui oma autot pole.
Darwini kandis pohjas korjatakse praegu mangosid, aga see aeg peaks oige pea labi saama. Niisiis kuna olen siin kohapeal proovin siin, aga jah, mul ei lahegi see nii lihtsalt. Pole oige outgoing personality, ma arvan.
Siiski Siit veidi louna poole jaavad Hunter Valley viinamarjaistandused. Helistasin eile monda, jatsin teateid. Pole praegu hooaeg ega midagi teha. Tana sain siiski uhe tagasikone. Neil endal kull midagi tood pakkuda ei olevat, aga ma voiksin ehk paar paeva tema juures peatuda ja ta saaks mind teistele viinamarjakasvatajatele tutvustada, et kellelgi ikka midagi peaks olema. Niisiis, arutan ohtul Chrisiga ja ehk lahengi homme.
Viinamarjaaiad on siin imeilusad. Uhes kaisime nadalavahetusel, vaike vinoteek, kord kuus dzass, viinamarjaridade vahel huppavad kangurud... idull... vahemasti seni, kui korvetava paikse all midagi tegema ei pea.
Olgu siis. Lahen vaatan linna poole (kesklinna on siit umbes tund jala minna), mingid bussid kaivad ka, aga ma pole eriline bussiga soitja. Voib-olla jagan veel CVsid (millest, ma kardan, mul siis suuremat kasu pole, enamiku oma tooelust eesti keelt toimetanud, kusjuures on mul suntaksivigu inglise CVs, aga noh, ei raatsinud uusi ka printima hakata, see voib mulle veel saatuslikuks saada) voi proovin lopuks siinse ookeani ka ara, paris soe paev paistab olevat, eriti jala linna minnes. Vesi siin siiski usna jahe, 17 kraadi oli ukspaev rannas sildile kirjutatud.
Kirjutage siis, kuidas teil ka laheb. Lehva!