Hunter Valleys

Siin on lahe. Hostel keset eimidagit. Esimene mulje oli üsna muserdav: päike paistis lagipähe, tühjus, loomulikult polnud õieti kedagi keskpäeval hostelis. Ja siis kõndisin poodi otsides lähimasse asulasse Cessnocki, sõrmed pundusid kuumusest üles.
Ahjaa. Esimesel õhtul sain kokku ka ühe veinikoja omanikuga (olin helistanud enne mitmesse kohta tööd otsides, tema siis lubas lahkelt, et ma võin Hunter Valleysse tulla, paar päeva tema juures peatuda ja ta näitab mulle ümbrust). No see oli päris veider. Vähemasti sain teada, kuidas veine proovida tuleb, ja õhtusöök oli ka maitsev (Siin tundub, et kõik mehed teevad jube hästi süüa), ma küll jälgisin närviliselt, et ega ta liiga palju veini joo ja mu ikka tagasi hostelisse saab viia.
Hostelis olen seltsinud mõne sakslasega. Oleks küll hea võimalus saksa keelt meelde tuletada, aga nad on nii viisakad, et räägivad enamasti inglist. No kui nad vahel omavahel saksa keelt räägivad, ega eriti aru küll ei saa. Niisiis tegime laupäeval omaalgatusliku veinimaitsmistuuri, kuna hosteli veinituuribuss oli juba täis. No hoidsime 40 dollarit kokku ja oli suurepärane. Siin on ümbruskonnas ehk sadakond väikest veinikoda oma viinamarjaistandustega ning lihtsalt astud sisse ja nad pakuvad veine proovida. Lõpuks olin ma juba parasjagu sopsus, nii et ei teinud suurt vahet enam veinide maitsetel ja läksin vee peale üle. Mu lõppsiht oli aga sel päeval hoopis iiri pubi, kust lootsin tööd leida. Igatahes lubati esmaspäeval tagasi helistada ega saadetd kohe ukselt tagasi. Päris lahe oleks sinna tööle saada, ei tahakski siit viinaaedade keskelt lahkuda. Ainult et hostelist on sinna oma 15–20 kilti (seekord hääletasime :P). Tagasiteel võttis meid peale suur turistibuss, täis insenere ja nende naisi Newcastle’ist, kõik ülevoolavas meeleolus, kompanii jõuluväljasõidul viinamarjaistandustesse. Niisiis tervitati meid valjuhäälselt ja tehti väike põige oma trassilt, et meid otse hosteli treppi viia. Džiisus, kuidas mulle austraallased meeldivad!
Ja õhtul sattusime järgmisele jõulupeole. Või noh tegelt küll läksime lähedalasuvasse kõrtsi, kus tüdrukud tahtsid karaoket laulda, no ja siis kohalikud kaevurid pidasid seal oma asutuse jõulupidu, mis tähendas seda, et neil olid joogid tasuta. Oeh.
Nii ehk naa oli see senise Austraalia lõbusaim päev.
Täna see-eest olen terve päeva hostelis logelenud, lugenud, kirjutanud, basseinis vedelenud, petanki mänginud... Homme teeme ekskursiooni tööbüroosse.