Heippa! Austraalias on isegi vihvi olemas :) Rahvusraamatukogus täiesti tasuta pealekauba. Aega võttis see reis, aga kohal ma olen ja ühegi viperuseta. Kõik need vahepeatused Dubais ja Singapuris panid igatsema, et tahaks lennukilt maha astuda ning ringi vaadata. Et mis on see koht, kus turbanites ja valgetes hõlstides ringi liigutakse... Juba London võttis vastu uhkete ehitud jõulupuudega, ka Singapur ja Brisbane on jõulumeeleolus: läikivate kuulidega vanikud ja tähekesed igal pool kaubanduskeskustes ja kohvikutes. Mis veel jõulude ajal toimuda võib!
Ja poes pöördus müüja mu poole sõnaga "love" ehk "kallike" või "armsake". Eh, sellised kombed siis.
Uue telefoninumbri sain ka – 04 156 43203. Ju peab midagi ette ka valima, eks uurige järele ja helistage.
Jestas, kuidas tahaks praegu magada. Siin on kell kaks päeval ja senised lennuuned on olnud kah, kuidas on. Eks näis, millal ma uneajad korda saan. Ja soojaga ka, räägitakse, pidavat mõne päevaga ära harjuma. Praegu unise peaga ka veel on üsna raske ja tegelt on veel hea pilvealune ilm, nagu mu võõrustaja ütles. Noh, päeva peale on päikest ikka rohkem välja tulnud.
Kohalikud mütse ega päikeseprille kuigivõrd ei kanna. Ma pean viimased vist siiski muretsema, päris ere on, isegi mütsinoka varjus. Ja lemmikvärv paistab siin olevat must ning pikad püksid-varrukad on ka üsna tavalised. Selle juurde kannavad kavalavamad vihmavarje päikese kaitseks. Ehtne kaks ühes. Jasmin uuris minultki, et kas mul vihmavari või -jakk on, et pärastlõunal võib päris kenasti sadama hakata. Võtsingi siis kaasa. Jaki. Eks näis.
Brisbane (häälduses siis brisben) on üsna kummalise mulje jätnud. Ühelt poolt kõrghoonetega ja suur ja palju rahvast, teisalt jälle tundub nagu ajast maha jäänud, pole nende pilvelõhkujad popilt läikivad ja voolujoonelised (nagu Eestis :P). Meri on kesklinnast ikka päris kaugel ja tahaks juba ära mõnda väiksemasse kohta. Eh, nu näis, mis ma pärast väljamagamist arvan.
Siin peaks olema kuskil loomapark, kus saab ka koaalasid süles hoida: kaugel sealt siis kängurutele pai tegemine on, varsti plaan täidetud ja saab koju tagasi. Kuuldavasti sajab teil seal juba lund, nrr.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Ma olen niiii kade!!
Aga sa oled tubli ajaveebija. Loodan, et see kestab samamoodi kuni Sinu odüsseia lõpuni!
Kuidas romaan edeneb? Kui algust teed, anna märku. Ma teen siis oma omaga ka ;)
Ei tea sooja kohta, termomeetri pakkisin ema juurde kasti... Oosel tormas ja kuna maja on papist ja plekist, koik ujus. Kuul. Olgu, tegelt on koduigatsus ka, koige kindla jarele. Romaane veel pole...
Muumiorus ütleb üks tegelane, Tuu-Tiki, nii: “Kõik on nii ebakindel ja see mind just rahustabki.”
kle jah meil tuli esimene ,lumi maha nagu ma sulle ütlesin:) ma olen hetkel vist samaväsinud kui sa kui kirja kirjutasid sest mul oli seda nii raske perele ettelugeda ...:)
Sinna loomaaeda läheks ma kohe tööle :p
Ja mul on ikka nii hea meel su üle (Y)
ja kui võimalik mine ikka vaiksemasse ja väiksemasse kohta soovitavalt merele lähemale.eks seal näeb ikka tõelist känguru elu :)
suured kallid ja jääme järgmist peatükki ootama :)
Ah mis siin ikka kadestada, pole koik kuld, mis hiilgab (isegi mitte kullarannikul). Ehk kirjutan millaski. Ja merre joudsin :)
Postita kommentaar